Pigem kasud ja kahjud
Kasu:
- õppija saab õppida endale sobival ajal
- õpetajal on võimalik iga õppija probleemidele individuaalselt läheneda
- õpetaja hakkab olema rohkem juhendaja ja suunaja, mitte drillija ja ette lugeja
- õppijal tekib vajadus ja seejärel juba ka huvi oma eriala kohta rohkem teada saada ja seda ka õppida
Kahjud ehk mis võiks paremini olla:
- teatud erialadel/teemadel ei saa kasutada – müüriladumise ja supi keetmise oskusi e-õppes ei õpeta (suhtlemisoskusi ka mitte)
- kui on tegemist praktiliste oskustega, siis saab e-õpet kasutada hoiakute ja teadmiste kujundamisel, silmaringi laiendamisel, uudishimu ja huvi tekitamisel, aga oskused tulevad ainult läbi kogemuste
- õppijate nirud arvutioskused – ja seda need ongi (üksikud erandid välja arvatud)
- õppijate ärarikutus formaalse hariduse poolt – ollakse tarbija mitte looja, mitme elu elaja mitte vastutse võtja – kuidas innustada õppijaid järsku iseseisvalt uurima/õppima jne hakkama kui nad ei ole seda eelnevalt pidanud tegema?
- õpetajatel oht kaotada palgas – e-õppevormi sisseviimine loob ahvatluse (traditsioonise tunniarvestusega õppeasutuses) õpetaja tunnikoormust vähendada (“palka saab maksta ikka konkreetselt klassi ees või töökojas antud tundide eest” ;-()
Ups – juhtus nagu eestlasel ikka – positiivset poolt satuus vähem tulema. Tasakaalustamiseks lisaks siis – õpetaja maine tõuseb – kasutab igasugu internetividinaid – seega ei saa lolliks ega iganenuks pidada
Valiksin kommenteerimiseks viimase aspekti. Suur osa veebipõhisest haridusest lähtub individuaalsest toetusest. Samas aga makstakse kursuse eest palka kontakttundide eest, mis õppijatega reaalajas klassis toimusid. Seega pole muu tegevus mõttekas?
kommentaar kirjutas kaipata — 20. nov 2007 @ 07:58 |
See nn reha mida erialaõppes on tehtud (REHA st tundide arvu vähendamine iseseisva töö mahu suurenemisega) võib (kuid võib ka mitte) luua kujutluse, et kontakttundide vähendamine ei mõjuta õppimise tulemust. Kuidas on üldhariduses – kas e-kursuse läbimise juhendamine e-vormis on võrdsustatud tavalise õpetaja tööga või kuulu see nn üldtööaja hulka. Kõrgkoolides (võib-olla ka mitte kõiges) ei sõltu õppejõuga kokku lepitud koormus aine õpetamiseks kasutataud meetoditest – võ ei ole see siiski nii?
E-vormis õpe toetub väga paljuski õpetajate endi huvile, entusiasmile ja õppijate ootuste/vajadustega arvestamisele.
Ja võib-olla olen pessimist (ikkagi veidi üle töötanud) kuid ma tean, et mina e-vormis õppega nagunii jätkan (ka enda kahjuks mõnikord).
kommentaar kirjutas sirpre — 20. nov 2007 @ 10:28 |