ülesanne 12 – sotsiaalse tarkvara kasutamise plussid/miinused

Pigem kasud ja kahjud

Kasu:

• õppija saab õppida endale sobival ajal
• õpetajal on võimalik iga õppija probleemidele individuaalselt läheneda
• õpetaja hakkab olema rohkem juhendaja ja suunaja, mitte drillija ja ette lugeja
• õppijal tekib vajadus ja seejärel juba ka huvi oma eriala kohta rohkem teada saada ja seda ka õppida

Kahjud ehk mis võiks paremini olla:

• teatud erialadel/teemadel ei saa kasutada – müüriladumise ja supi keetmise oskusi e-õppes ei õpeta (suhtlemisoskusi ka mitte)
• kui on tegemist praktiliste oskustega, siis saab e-õpet kasutada hoiakute ja teadmiste kujundamisel, silmaringi laiendamisel, uudishimu ja huvi tekitamisel, aga oskused tulevad ainult läbi kogemuste
• õppijate nirud arvutioskused – ja seda need ongi (üksikud erandid välja arvatud)
• õppijate ärarikutus formaalse hariduse poolt – ollakse tarbija mitte looja, mitme elu elaja mitte vastutse võtja – kuidas innustada õppijaid järsku iseseisvalt uurima/õppima jne hakkama kui nad ei ole seda eelnevalt pidanud tegema?
• õpetajatel oht kaotada palgas – e-õppevormi sisseviimine loob ahvatluse (traditsioonise tunniarvestusega õppeasutuses) õpetaja tunnikoormust vähendada (“palka saab maksta ikka konkreetselt klassi ees või töökojas antud tundide eest” ;-() 

Ups – juhtus nagu eestlasel ikka – positiivset poolt satuus vähem tulema. Tasakaalustamiseks lisaks siis – õpetaja maine tõuseb – kasutab igasugu internetividinaid – seega ei saa lolliks ega iganenuks pidada

ülesanne 10 – ennastjuhtiv õpe

Väikettevõtluse eriala õppija ehk ettevõtja

Lepib kõigepealt kokku, mida ja kuidas õpib (intervjuu kursuse juhendajaga silmast-silma kohtumisel või siis kooli koduleheküljel sissepääs registreerumiseks kindklatele kursustele)

Eelnevalt on võimalus tutvuda kursuste juppidega (näidiskursused, mis on õppeasutuse koduleheküljel vabalt saadaval, kuid milles ülesannete täitmisele täpsemat tagaasidet saab kursusele registreerides).

Lepitakse kokku, mis kursused, mis ajavahemikus ja mis vormis on kasutada, kes ja kuidas juhendab, kuidas ja millla toimub tagasiside/hindamine (juhul kui on vajalik õppimist tõendav paber).

Erinevate kursuste materjalid/ülesanded jooksutatakse kokku erinevate märksõnadega erinevatesse vookogudesse st et mina kui suhtlemise-arengu-organisatsiooni-reklaamipsühholoogia õpetaja jälgin, mis minu aintegea seoses toimub. Õppija saab erinevaid kursusi läbida temale sobivas mahus ja tempos, kogukondades aktiivse või passiivse osalejana.

Eelduseks on sotsiaalse tarkvara kasutamise õpetamine

Sellised uitmõtted tekkisid 

ülesanne 9 ehk sotsiaalse õppimise paradigma kutseõppes

Osaliselt olen sellel teemal arutlenud juba 1.ülesandes, aga lisaks veel mõned mõtted.

Kutseõppes on erinevaid õppijaid:

• peale põhikooli õppima tulnud (tihti kesisemate õpioskustega teoorias, aga ka sageli madaldunud õpihuviga – uudishimu ei jagu), kelle hulgas on arvutiga sina-peal olijaid ka
• õpipoisid ehk need õppijad, kelle haridustee on pooleli jäänud ja kes tahavad lihtsalt tööle minna või siis on nad sattunud seadusega pahuksisse ning maandunud erialaõppes – nende oma identiteet on alles udune, enesejuhtimine raske
• keskharidusega õppijad, kellest enamus on tulnud kindlat eriala õppima lootuses just sellel alal tööle asuda või ennast tundam õppida ja teha järgmine valik – küllaltki erialakesksed kuid väheste praktiliste kogemustega üldjuhul
• keskharidusega juba töötavad õppijad (kes on minu arvates elukestva õppe sihtrühm), kellle tihti napib arvutialaseid oskusi ja kogemusi, kuid huvi ise ja koostöös teistega õppida on suur
• täiendkoolituses osalejad, kes on kunagi kutseõppes erialal omandanud, sellel töötavad ja on tunnetanud vajadust või sundi edasi areneda just koolituse kaudu

Elukestva õppe paradigma võtavad enam omaks täiskasvanud ehk siis kogemustega õppijad, samas on võib olla nende jaoks (osadel) hirmutav/segav arvutioskustesse puutuv – aga nad tulevad toime ja kui on tegemist erialadega, kus arvutikasutamine on nagunii igapäevane töö osa, siis saaks just nendest õpikogukondi moodustada.

Seega – ühe eriala lõpetanute kogukond, kus jagatakse infot, kogemusi, soovitusi jne

Usun, et sellega hakkavad liituma ka need noored lõpetanud, kes ühel hetkel jõuavad arusaamisele, et tahaks kuuluda kuhugi huvitavasse kogukonda. 

Õpileping 2 ja 3

Minu eesmärk ei ole muutunud, kuid tema saavutamise teed on mitmekesistunud.

Eesmärk: alustada  suhtlemispsühholoogia kursuse loomist arvutiteeninduse paindlikus õppes õppijatele (erialal töötavad õppijad, kes käivad koolis nii kuidas õnnestub) kasutades sotsiaalset tarkvara

Baasiks jääb kas blogi või vookogu (kui vookogu, siis loovad osalejad ise oma blogid – tegelikult neil need juba enamusel ka on, vajalik vaid märksõna lisamine, et asi hakkaks ehk? kokku jooksma), õppijad kasutavad erinevaid repositooriumeid ja toovad sinna paigutatu sotsiaalsete järjehoidjate abil teistele nähtavaks kasutatavaks. Ühist blogi kasutades on igaühe poolt lisatud jupid + arutlused ehk kergemini jälgitavad/hallatavad, aga ma ei ole selles nii kindel.

Teekond:

• ühisblogi loomine
• sinna paigutada õppematerjalid (blogroll või tag) sh Moodles olev teenindusuhtlemise kursus, mis võibki baasiks jääda kui kasutada vookogu)
• ülesannete sõnastamine (tag)
• grupiliikmete instrueerimine (Moodles? Ka Moodle võimaldab blogi luua – mis oleks kui kasutada hoopis seda varianti?)
• ja siis …… elame-näeme … üllatusmomendid tulevad kindlasti

Pilvekestega veel ei tegele kuigi huvitav on – tahan veel uurida

Kuidas hinnata iseennast kui Sotsiaalse tarkvara kursusel õppijat?

iseendale ikka otsa vaadata ja siis seda pilti teistega võrrelda, ka õpetajapoolne tagasiside on motiveeriv, suunav, kasulik

Hetkel on teinud endaga kokkuleppe, et teen kursuse valmis mitte enne detsembrit – idee ja teekond on, ajaplaneerimine vedas alt.

Kiidan ennast ikka ka – sain teada ja kogeda palju sellist, mida hakkan kasutama; kuigi arvasin vahepeal, et kuidas toime tulen, olen kursuse asju tasapisi teinud ja tean täpselt, mida tahan veel uurida-puurida.

Kuidas e-õppega mujal ka on?

Olin veidi aega kursuselt eemal ehk siis riikidel, kus free wifi on unistuse moodi nähtus. Käisin EADU konverentsil Lissabonis. Kohal oli peamiselt Ülikoolide inimesed, kuid ka muid koolitajaid ja asjapulki.

Kui praegu maadlen Web 2.0-ga ja püüan seda enda jaoks suupäraseks saada, siis konverentsil läksin ekstra kuulama ettekannet Web 3.0-st. Et mis vahet või nii.

Sain tänu sellele endale ehk ka web 2.0 olemuse paremini selgeks .

Kuna arvasin, et ehk asi huvitab teisigi lisasingi järjehoidjasse veidi wikipedia teksti sel teemal.

Leidsin ühe toreda klipi

http://www.youtube.com/watch?v=Jqof1lOZDW4

Suhtlemise klipp, mida saaks kasutada probleemide lahendamisega seotud suhtlemise teema puhul

2.ülesanne ehk e-õpe 2

Too näide ühest e-õppe 2.0 oskusest , mida sinu arvates Web 2.0 ajastul tuleks kutsekoolis õpetada!

Esialgu oleme nö institutsioonilisel maastikul – ka seal on ühtteist korraldada ja öpetada. Sellele maastikule lisada läbi erinevate esialgu nö piilumise ülesanded (teised keskkonnad/vahendid – ajaveebid, õppematerjalide kogud/repositooriumid, järjehoidjad koos eelnevaga). Me oleme ju liikunud materjalide serverisse ülesriputamiselt ja öpilaste tööde e-mailitsi saatmise etapist juba edasi õpikeskondadesse (Moodle, WebCT jne), järgnevad sammud on loogilised.

Mönede öpilaste puhul (ja neid ei ole vähe, arvestades, et öpilaskond vananeb) tuleb alustada elementaarsest arvutiöppest. Ja seda ka keskharidusega inimeste puhul – see-eest oskavad nad toimetada nn jututubades.

Probleemiks jääb õppijate motiveerimine iseseisvalt töötama

1.ülesanne ehk web 2.0

kuidas võiks Web 2.0 ajastu lähitulevikus avaldada mõju ühe kutseõppe eriala lõpetanu tegevusele?

Kui praegu suhtlevad lõpetanud meitega meilitsi jne ja meie nendega ka (või pörkame kuskil kokku), siis web 2.0 annab võimaluse luua nö elukestva öppe vörgustik – näiteks sotsiaalhoolduse eriala löpetajate ja ennast täiendada soovijate oma, kuhu koguneb uut infot eriala kohta sh ka täiendkoolitused, meetodid, reeglid, seadused vms See vöib tulevikus kaotada ära sellise möttetu tegevuse nagu löpetanute kohta statistiliste andmete kogumise (nende höivatus erialaga on koolituse efektiivsuse näitaja )

Vöi kasutada seda hoopis ühe eriala vöi kursuse vöi terve kooli (?) edasiarendamise/tegevuse tagasisidestamise jne jaoks – köik saavad osaleda (vihjata, viidelda, arutleda jne) Hetkel on selleks sisevõrgud, listid jne (ausalt öeldes aeg-ajalt vägagai koormavad – loe: rämpsu tootvad)

Enesejuhtiv

Eesmärk ehk siht, kuhu tahan välja jõuda – omada rohkem vahendeid oma tööriistakotis. Minu tööriistakott sisaldab erinevaid õpetamise jaoks kasutatavaid meetodeid, tehnikaid, võtteid jne. Usun, et saan sinna midagi juurde – just itikate jaoks (sel aastal on paindlikus õppes olev arvutiteeninduse eriala rühm (paindlik = õpivad tavaliselt töö kõrvalt erinevatel viisidel – e-põhiselt, õhtuti, tsüklitena, laupäeviti jne)

Mida kasutan – usun, et proovin kõik läbi. Valiku teen alles siis.

Mingi praktiline ja vajalik asi , mida valmis tahan saada on itikatele suhtlemispsühholoogia kursuse ülesehitamine selliselt, et nad saaksid ise seda nii luua kui selle kaudu suhelda. Moodles olen juba proovinud ja tahan/vajan enamat.

Seega hakkan ülesandeid pidi edasi astuma ja vaatan kuhu jõuan.

Eesmärgi poole jõusmiseks on erinevasd teed – kas hoolikalt samme planeerides või hoopis voolates (de Bono Vee loogika).

Hindamine – ootan tagasisidet oma tegevuste ja lõpptulemi kasutusmugavuse kohta. Heaks hindamiseks on enesereflektsioon, kus saab kasutada teistega võrdlemist ka.

TERE

See on minu ajaveeb, värskevöitu teine alles!

Selle ajaveebi jaoks olen ma koolitaja. Millegipärast eelistavad firmade või täiskasvanute õpetamisega tegevad inimesed nimetada oma tegevust koolitamiseks. Minulegi meeldib see enam. Nagu aru saada ei ole minu mälestused just põhikoolis õppimisest just eriti helged . See, mis on ärritas olid raamid ja rutiin.

Eelkõige olen psühholoogiaga seonduvate valdkondade õpetaja-koolitaja-treener.  Koolitatud suhtlemistreenerina (vt. www.suhtlemisoskused.ee) õpetan ma suhtlemisoskusi. Lisaks veel arengupsühholoogiat sotsiaal- ja lapsehoolduse erialal õppijatele, sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogiat nii ettevõtlus- kui teenindus (hotell, turism, toitlustus) erialadel ja reklaamipsühholoogiat kunstiga seotud erialadel. Magustoiduks hoian kunstiajalugu.

Koolitan ka väljaspool ametikooli. Senini eelkõige teenindusuhtlemist/suhtlemistreening, meeskonnatööd, stressijuhtimist, arengu- ja hindamisstrateegiaid jne. Eelistan teha praktilisi koolitusi, sest usun meeskonnas toimivate ressursside võimsusesse ja kogemuse/tunnetamise kui õppimise olemusse. 

Selle kursuse puhul tõmbab mind sõna “sotsiaalne” .